Meie paigaldusmeeskond puhkab 17.06.2024 – 01.07.2024.

Mis on maakollektor?

Maa- ehk pinnasekollektori puhul kasutatakse suve jooksul maapinna ülemistesse kihtidesse akumuleerunud päikeseenergiat. Maapinda salvestunud soojusenergia kogutakse horisontaalse plasttorustiku abil, mis paigaldatakse umbes 1 m sügavusele, kuid mitte sügavamale kui 1,3 m. Paralleelsete kollektoritorude vahe peab olema vähemalt 1–1,2 m. Tasub teada, et 1 m² eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3 m horisontaalset maakollektorit ja vähemalt […]

Loe lisaks

Maasoojuspumba soojustegur

Soojuspump on seda tõhusam, mida suurem on tema kasutegur. Soojuspumba tõhusust väljendab soojuspumba soojustegur (COP – Coefficient of Performance ). COP näitab, mitu korda annab seade rohkem soojusenergiat võrreldes kulutatud elektrienergiaga. Näiteks soojustegur 3 (COP=3) näitab, et soojuspump annab kulutatava elektrienergiaga võrreldes kolm korda rohkem soojusenergiat. Üle kahe kolmandiku soojusenergiast saadakse n-ö tasuta saadaolevast  soojusallikast (selleks on […]

Loe lisaks

Õhk-õhk-tüüpi soojuspumbad

Õhksoojuspump sobib eelkõige väiksematele majadele (üldpinnaga kuni 150 m²), abihoonetele, garaažidele jne. Selleks, et õhksoojuspump tagaks maksimaalse kokkuhoiu, peab juba kasutatav küttesüsteem olema õigesti seadistatud. Väga tähtis on hoonesse sooja puhuva sisemooduli asukoht. Hoone peab soojuse efektiivseks levimiseks olema avatud siseplaneeringuga ja paigaldamisel peab arvestama sellega, et õhksoojuspump puhuks õhku ilma takistuseta kõikidesse ruumidesse. Erinevalt […]

Loe lisaks

Kuidas mõjutab maasoojuspump haljastust?

Soojuspump kasutab soojuse tootmiseks paksus pinnasekihis olevat soojust ja selleks jahutab paari meetri sügavuselt pinnase pealmist kihti. Tegelikult on äravõetav soojushulk suhteliselt väike. Meetri sügavusel maapinnas on temperatuur üsna muutumatu, vahemikus 4–12 ºC. Juhul, kui pinnasekollektor on õigesti paigaldatud, ei ole silmaga märgatav, millisel alal kollektor on ja millisel mitte. Uuringud on kinnitanud, et pinnasest soojuse […]

Loe lisaks

Maasoojuspumba kasumlikkus

Maasoojuspumba paigaldamisel on esialgne investeering suhteliselt suur, kuid 4–7 aasta jooksul teenib see end tasa. Maasoojuspump, mida on regulaarselt hooldatud, sihipäraselt kasutatud ja korralikult hoitud, kestab 20–25 aastat. Seega on see küttesüsteem kasumlik tänu pikale kasutusajale. Maasoojuspumba on kõige kasumlikum siis, kui hoonel on suurem küttevajadus ja kasutatakse vesiküttesüsteeme (radiaator- või põrandakütet). Mida madalam on küttesüsteemi temperatuur, seda suurem […]

Loe lisaks

Maasoojuspumba tööpõhimõte

Maasoojuspump saab soojusenergia maapinna pealmistest kihtidest, mille kogub kokku maasoojuskollektori abil. Seda soojusenergiat kasutatakse hoonete kütmisel, aga ka radiaatorites, põrandaküttesüsteemides, sooja õhu küttesüsteemides ja sooja tarbevee tootmisel. Maasoojus ehk maapinda salvestunud päikesenergia, mis püsib pinnase all suhteliselt stabiisel temperatuuril, kogutakse madala temperatuuriga vedelikku ehk külmakandjasse, mis ringleb maapinna alla kaevatud torudes ehk maakollektoris. Mida pikem […]

Loe lisaks

Mis on maasoojuspump?

Soojuspump on kompaktne, säästlik ja ökoloogiliselt puhas küttesüsteem. Selle loodussäästliku taastuvenergiat kasutava süsteemiga saab kodu nii kütta kui ka jahutada. Maasoojuspump on oma olemuselt suhteliselt lihtne. See rakendab enda kasuks suve jooksul maapinna pealmistesse kihtidesse salvestuvat päikese soojusenergiat. Pinnasesse paigaldatud kollektori abiga koondab maasoojuspump maapinda salvestunud soojusenergia ja kasutab seda kogu aasta vältel tarbevee soojendamiseks […]

Loe lisaks

TASUTA
nõustamine
just Sulle

Meie veebilehe kasutamise jätkamisega nõustute veebilehe põhifunktsioonide toimimiseks ja kasutaja eelistuste salvestamiseks vajalike küpsiste kasutamisega.

Salvesta Lisainfo
Developed by Reaktiiv