Kuidas mõjutab maasoojuspump haljastust?

Soojuspump kasutab soojuse tootmiseks paksus pinnasekihis olevat soojust ja selleks jahutab paari meetri sügavuselt pinnase pealmist kihti. Tegelikult on äravõetav soojushulk suhteliselt väike. Meetri sügavusel maapinnas on temperatuur üsna muutumatu, vahemikus 4–12 ºC. Juhul, kui pinnasekollektor on õigesti paigaldatud, ei ole silmaga märgatav, millisel alal kollektor on ja millisel mitte.

Uuringud on kinnitanud, et pinnasest soojuse võtmine ei avalda mõju puudele ega muule taimkattele. Paigalduse ajal ajutiselt kahjustatud alad saab hiljem taastada uue muru külvamise või mätastega. Vertikaalselt paigaldatud kollektor eeldab aga väiksemat pinda ja seetõttu ka ei kahjusta nii palju murukatet. Horisontaalkollektor-lahendusega maaküte nõuab seevastu üsnagi suurt vaba maa-ala ja peale selle seab „koormatud“ maapinnale teatud piirangud. Kollektoriga hõivatud maapinnale ei saa

• rajada kõrghaljastust;
• planeerida juurdeehitusi.

Kollektoriga hõivatud maapind peaks jääma haljasalaks, mida talvel lumest puhtaks ei lükata. Kuna lumi on suurepärane isolaator, saavutab maaküte oluliselt suuremaid säästunumbreid – lumekatet võib pidada omamoodi maapinda katvaks “soojaks mantliks”.