Õhk-õhk-tüüpi soojuspumbad

Õhksoojuspump sobib eelkõige väiksematele majadele (üldpinnaga kuni 150 m²), abihoonetele, garaažidele jne. Selleks, et õhksoojuspump tagaks maksimaalse kokkuhoiu, peab juba kasutatav küttesüsteem olema õigesti seadistatud. Väga tähtis on hoonesse sooja puhuva sisemooduli asukoht. Hoone peab soojuse efektiivseks levimiseks olema avatud siseplaneeringuga ja paigaldamisel peab arvestama sellega, et õhksoojuspump puhuks õhku ilma takistuseta kõikidesse ruumidesse. Erinevalt maasoojuspumbast ei ole seda võimalik ühendada muu küttesüsteemiga, seega puudub ka võimalus toota nii kütte- kui ka tarbevett.

Õhk-õhk-tüüpi soojuspumba tööpõhimõte sarnaneb külmutuskapi omaga. Külmutuskapis juhitakse soojus kapi seest välja. Õhksoojuspump seevastu kogub välisõhust päikeseenergia salvestatud soojust ja juhib selle hoonesse. Seade koosneb ühest välismoodulist ja ühest või mitmest sisemoodulist. Soojuspumba välismoodul võtab välisõhust soojusenergiat ning transpordib selle hoones asuvasse sisemoodulisse, kus ventilaatori abil juhitakse soojus ruumidesse. Iga kilovatt-tunni (kWh) elektrikulu juures annab õhk-õhk soojuspump soojusenergiat kuni 5,3 kWh.

Välistemperatuuri langedes väheneb ka soojuspumba võimsus. See tähendab, et õhk-õhk tüüpi-soojuspump sobib suurepäraselt kasutamiseks koos mõne teise küttesüsteemiga (nt elektri-, gaasiküte vms). Õhksoojuspump võib aastas säästa küttekuludelt 30–50% (v.a soe tarbevesi). Võrreldes teiste küttesüsteemidega on sellesse investeerimine suhteliselt odav ning aitab suurel määral küttekulutustelt kokku hoida. Peale selle aitab õhksoojuspump oluliselt parandada ruumiõhu kvaliteeti.