Maasoojuspumba tööpõhimõte

Maasoojuspump saab soojusenergia maapinna pealmistest kihtidest, mille kogub kokku maasoojuskollektori abil. Seda soojusenergiat kasutatakse hoonete kütmisel, aga ka radiaatorites, põrandaküttesüsteemides, sooja õhu küttesüsteemides ja sooja tarbevee tootmisel.

Maasoojus ehk maapinda salvestunud päikesenergia, mis püsib pinnase all suhteliselt stabiisel temperatuuril, kogutakse madala temperatuuriga vedelikku ehk külmakandjasse, mis ringleb maapinna alla kaevatud torudes ehk maakollektoris. Mida pikem on kollektorsüsteemi torustik, seda suurema hulga soojusenergiat on see võimeline maapinnast koguma Samas vajab pikem torustik ka rohkem ruumi. Ruumipuudusel või juhul, kui pinnas ei sobi kaevamiseks, võib kasutada ka vertikaalseid puurauke. Horisonataalne kollektor kaevatakse umbes 1m pinnase alla, samas kui vertikaalne puurauk ulatub kuni 100m sügavusele.

Kuidas maasoojuspump töötab?

Maakollektoris ringlev soojusenergiaga laetud vedelik ehk külmakandja suunatakse soojuspumba aurustisse. Seal kantakse soojusenergia üle soojuspumbas ringlevale järgmisele külmaainele (külmaagensile), mis soojenemisel aurustub. Järgmises etapis surub pumba kompressor aurustunud vedeliku kokku ja suunab selle läbi soojusvaheti, kus energia kantakse üle küttesüsteemile. Soojusenergia üle kandnud külmakandja suundub seejärel tagasi kollektorisse, kus hakkab uuesti maapinnast soojusenergiat koguma. Et tagada pidevalt soe tarbevesi ja kodusoojus, toimub niisugune tsükkel soojuspumbas kogu aeg.

Kui on käes aeg välja valida enda jaoks sobivaim soojuspump, tuleks arvestada mitmete erinevate faktoritega: pumba energiavajadus, asukoht, ja hetkel olemasolev küttesüsteem. Esmane valikukriteerium võiks olla konkreetse hoone soojusvajadus, misjärel tuleb arvestada ka hoone soojuskoormusega ehk sellega, kui suured on hoones soojuskaod. Samuti tuleks silmas pidada, millist sisekliimat soovite saavutada ning kui suur on sooja tarbevee vajadus.

Sellest tulenevalt  on kõige olulisem aspekt soojuspumba valimisel selle võimsus. Tähtis on valida õige võimsusega seade, mis vastaks hoone soojuskoormusele. Kui soojuspump on liiga võimas või kui võimsusest jääb puudu, ei saavuta soojuspumba paigaldamisega soovitud tulemust ega ka säästu. Õige võimsusega soojuspump tagab ökonoomse kütmise ja tarbeveega varustamise.

Kindlasti tuleb analüüsida ka süsteemi paigalduse maksumust, sest see sõltub mitmetest muutujatest. Seetõttu on oluline võtta pakkumised mitmelt pakkujalt ja neid omavahel võrrelda.

Tasub silmas pidada, et odav hind ei tohiks kunagi olla valiku tegemise aluseks. Samuti on oluline selgeks teha, mida ühe või teise pakkuja hind sisaldab ja mida mitte. Kui hind on põhjendamatult madal, tuleb see alati millegi arvelt – on selleks seadmete madalam kvaliteet, tegelik säästlikkus või kasutusmugavus.

Et end näiliselt odava kuid halva tehingu eest kaitsta, tuleks tähelepanu pöörata süsteemi tasuvusajale, tarbevee tootmise võimaluse olemasolule ja ventilatsioonilahendusele. Kindlasti peaks konkureerivates pakkumistes võrdlema seadme võimsust, maakollektori pikkust, tarbevee boileri suurust, soojuspumba toodetud soojusenergia hulka ja eksplutatsioonikulu.

Kuna me kõik ei saa olla asjatundjad igal alal, on küttesüsteemi valikul kõige mõistlikum tegu konsulteerida spetsialistiga. Küttesüsteem on pikaajaline investeering, mis määrab hoone sisekliima ja teadupärast sõltub just sisekliimast kodu seisukord ja pikaealisus.