Maasoojuspump saab soojusenergia maapinna pealmistest kihtidest, mille kogub kokku maasoojuskollektori abil. Seda soojusenergiat kasutatakse hoonete kütmisel, aga ka radiaatorites, põrandaküttesüsteemides, sooja õhu küttesüsteemides ja sooja tarbevee tootmisel.
Maasoojus ehk maapinda salvestunud päikesenergia, mis püsib pinnase all suhteliselt stabiisel temperatuuril, kogutakse madala temperatuuriga vedelikku ehk külmakandjasse, mis ringleb maapinna alla kaevatud torudes ehk maakollektoris. Mida pikem on kollektorsüsteemi torustik, seda suurema hulga soojusenergiat on see võimeline maapinnast koguma Samas vajab pikem torustik ka rohkem ruumi. Ruumipuudusel või juhul, kui pinnas ei sobi kaevamiseks, võib kasutada ka vertikaalseid puurauke. Horisonataalne kollektor kaevatakse umbes 1m pinnase alla, samas kui vertikaalne puurauk ulatub kuni 100m sügavusele.
Kuidas maasoojuspump töötab?
Maakollektoris ringlev soojusenergiaga laetud vedelik ehk külmakandja suunatakse soojuspumba aurustisse. Seal kantakse soojusenergia üle soojuspumbas ringlevale järgmisele külmaainele (külmaagensile), mis soojenemisel aurustub. Järgmises etapis surub pumba kompressor aurustunud vedeliku kokku ja suunab selle läbi soojusvaheti, kus energia kantakse üle küttesüsteemile. Soojusenergia üle kandnud külmakandja suundub seejärel tagasi kollektorisse, kus hakkab uuesti maapinnast soojusenergiat koguma. Et tagada pidevalt soe tarbevesi ja kodusoojus, toimub niisugune tsükkel soojuspumbas kogu aeg.
